"Terevisioon" on eetris tööpäevadel algusega kell 6.25, kordus kell 8.45. Hommikuprogrammi juhivad Marko Reikop ja Anu Välba. Režissöör Kertu Köösel.

"Terevisiooni" kodulehele saab siit.

INTERVJUU TEKST

Stuudios on Eesti koondise mängija ja Eesti juunioride koondise treener Meelis Münt, tere hommikust!

Tere!

Petank on iidne mäng, selle ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Ka Eestis on see mäng praegu väga aktiivne, aga mitte midagi sellest mängust kuulda ei ole. See, et teil on oma koondised, et Eestis on olemas kümme klubi, mis petangimänguga tegelevad, et jagatakse välja meistritiitleid nii Eestis kui ka maailmas, on faktid, mis ausalt öeldes mind tõsiselt üllatama panid, sest ma ei teadnud, et nii aktiivne petangielu käib. Miks te varjus olete?

Eks suur osa ole selles juhtivatel isikutel, kes ala propageerimisega peaksid tegelema, [petangiliidu] juhatusel. Eks neil ole suur töö selle nimel teha, et ala Eestis populariseerida. Tänu sellele, et eelmise aasta lõpus valiti uus juhatus, hakkab ka Eestis ala rahva seas rohkem levima.

Mõned alad on ju sellised, mida juhatus ei pea populariseerima, mis saavad niisama populaarseks.

See ala on Eestis veel suhteliselt uus mäng. Alles 1993. aastal loodi Eesti Petanque'i Klubide Liit ja siis hakati ka ala Eestis aktiivsemalt harrastama.

Siis olete ju juba kümmekond aastat sellega tegelnud...

See on õige, aga rahvale on see veel uus mäng. Ja eks alati on spordialasid, mis rahva seas rohkem levinud ja mis vähem levinud, ja palju tuleb tööd selleks ära teha, et rahvale selle mängu põhimõtteid seletada. Ju siis siiamaani on töö selles osas jäänud nõrgaks.

Kas maailmas on ka see nii, et petank pole rahva seas väga levinud mäng?

Vastupidi. Maailmas on see mäng väga levinud, eriti Euroopas ja Aafirikas. Aafirikas on meeletu arv riike, kes seda ala harrastavad. Välja arvatud Antarktika, mängitakse seda kõikjal.

Teeme siis esimesed populariseerimisliigutused ära. Kuidasmoodi petanki mängitakse? Nagu ma tean on selleks vaja metallkuule ja ühte väikest puukuuli.

Meelis võtab põrandalt, oma jalgade eest kahe kuuli kõrvalt snadi. Jah, see on kuul, mida nimetatakse snadiks ja mis on kas puust või mõnest sünteetilisest materjalist. Mänguks kasutatakse metallist kuule. Kui mängitakse üks-ühe vastu, siis igal liikmel on kolm kuuli, samuti saab seda mängida võistkonnas kaks-kahe või kolm-kolme vastu, kus igal mängijal on kaks-kahe vastu mängides kolm ja kolm-kolme vastu mängides kaks kuuli. Mängu põhimõte on väge lihtne. Visatakse väljakule snadi ja seejärel üritatakse oma kuulid snadile võimalikult lähedale visata. Distants on 6-10 meetrit, kuhu tuleb snadi alguses visata.

Nii pikk.

Ja samas ka nii lühike.

Anu naerab.

Eesmärk on siis oma kuule snadile võimalikult lähedale saada ja kui sinu kuulid on paremad ehk lähedamal kui vastase kuulid, saad sina punkte ja kui vastase kuulid on lähemal, saab vastane punkte.

Mis pinnasel mäng käib?

Põhimõttelisel saab seda mängida kõikjal, kuid üldiselt kasutatakse pargiteid, samuti kasutatakse väljakuid, kus betooni peale on pandud kruusakiht. Kuid saab mängida ka rannas, metsas, kus tahes.

Missuguseid eeldusi nõuab petangi mängimine? Eelduseks on hea käsi. Selleks, et olla hea petaker, on vaja head, lõtva kätt. samuti on vaja tahtejõudu ja kindlasti ka võistlejanärvi, sest seda on selles mängus väga palju vaja.

Kuidas te seda kuuli nii pika maa tagant sihite?

Põhitõde on selles, et tuleb kuuli õigesti käes hoida (Meelis näitab õiget hoiakut). Kui kuul on õieti käes, saab alati teha korraliku viske. Samuti sirge käsi ja lase aga lendu.

Juhuse peale loota ei saa?

Kõrgemal tasemel juhuse peale loota ei saa. Seda saab ainult alguses, esimestel aastatel.

Kui kõva petangimängu tase Eestis on?

Petangitase on Eestis tõusmas, selle ilmseks tõestuseks on eelmise aasta maailmameistrivõistlustel individuaalsel alal Peep Puiestiku saavutatud 8. koht ning samuti Eesti naiste koondise Euroopa meistrivõistlustel saavutatud 10. koht, mis on läbi aegade parim saavutus Eesti võistkondade poolt.

Kus Eesti petangimängijad õpetust saavad?

Täiskasvanute koondisel ei ole Eestis kunagi treenerit olnud. Kõik Eesti mängijad, kes üritavad täiskasvanute seas läbi lüüa, on saanud oma tõed ise harjutades, oma pealehakkamisega. On käidud mõningates laagrites Marokos, on ka juhendajaid Soomest Eestisse kutsutud.

Kus Te ise petangimängu õppinud olete?

Mina olen õppinud täiesti ise, tugevatega koos mängides ja harjutades.

Miks Te selle alaga tegelete? Palju lihtsam oleks tegelda ju mõne teise spordialaga, kus ka Eestis oleks maailma tasemel õpetajaid.

See mäng meeldib mulle, meeletult. Just oma lihtsuse poolest. On vaja kolme kuuli, ühte snadi, ning harjutada saab kõikjal. See on niivõrd lihtne. See ei vaja ka erilist füüsilist vormi.

Kas igavaks ei lähe see mäng kätte?

Ei lähe.

Kui sport ei nõua füüsilist vormi, siis mis mõte on selle spordialaga tegelda?

Ta on hea stressimaandaja. Eestis ei ole ühtegi profisportlast, kõik on amatöörid, kõigil on oma tööd ja tegemised. Petank on hea, mõnus ajaviide õhtul kokku tulla ja mängida, rääkida. Selles on minu arust eelkõige asja mõte.

Te olete noorte koondise treener. On teil ka noori, keda treenida?

Eestis on umbes kümme noort petankerit. Neist 4-5 on väga andekad, võib-olla läbi aegade andekamad noored, kes Eestis on olnud.

Mille järgi Te seda andekust hindate?

Nende tehnliste oskuste ja saavutuste järgi, mida nad on saavutanud koos täiskasvanutega mängides.

Kas noored võivad ka täiskasvanuid võita?

Võivad. Selleks oli ka ilmne tõestus viimastel Eesti sisemeistrivõistlustel, kus Roger Viks saavutas täiskasvanute hulgas oma võistkonnaga esikoha.

Nii, et selles mängus mängivad puhtalt oskused?

Jah.

Millal siis Eesti noori näha saab, millal teil suuremad võistlused on?

Suuremad võistlused tulevad suvel. Juunis-juulis on Eesti meistrivõistlused nii trippelis, duppelis kui ka üksikmängus. Noortele on see, milleks me nüüd trenni hakkame tegema, sügisesed Euroopa meistrivõistlused, kus soovime saavutada väga kõrge koha.

Mis see tähendab?

Pääseda vähemalt kaheksa parema hulka.

Olete, kindel, et te sinna saate?

Loodame.

Kus maal kõige paremad petangimängijad on, kes teie kõige kõvemad konkurendid on?

Prantsusmaa, Põhja-Aafrika riigid, Belgia ning samuti Tai on maailmas juhtivad riigid.

Miks eestlane peaks hakkama mängima petanki? Saab seda ka talvel mängida?

Jah, alates möödunud aasta novembrist on uus hall Suur-Sõjamäel, kus saab harjutada aasta läbi. Seal on kaheksa väljakut ehk ruumi on kõigile.

Tuleks tagasi eelmise küsimuse esimese poole juurde. Miks sellise alaga nagu petank peaks üldse tegelema?

Sellepärast, et see on mõeldud kõigile. Mängu sportlik vorm sai aluse sellest, et invasportlased saaks seda mängu mängida. Maailmas on levinud, et ratastoolides inimesed mängivad seda mängu, neile on eraldi reeglid tehtud. See mäng on kõigile mõeldud, ta on lihtne, ta on tore, kõik saavad sellega tegelda, noored-vanad. Ma arvan, et see on rahvasport.

Ja põhjus, et seda mängu Eestis palju ei harrastata on lihtsalt selles, et seda mängu hästi ei teata? See on tõesti põhipõhjus. Me teeme tööd selle kallal, et see ala saaks massidesse.

Ja kuidas teil töö selle kallal, et see mäng massidesse läheks, läinud on?

Viimase poole aasta jooksul on see läinud väga edukalt. Igast Eesti kandist on juba helistatud, uuritud selle mängu kohta. Ise oleme üritanud kõikjale levitada, erinevates asutustes. Üritame firmades seda populariseerida, et sealt kaudu leviks see kõikidele inimestele edasi. Selle kaudu üritame seda populariseerida.

Petangil on ka väga uhke kodulehekülg www.petanque.ee, kus on olemas kõik Petanque Klubide Liidu ja klubide andmed, kõik nende tegemised, võistlejad. Absoluutselt kõik info, mida ühe spordiala kohta võib tahta leida, on selle lehe peal olemas. Suur aitäh, Meelis Münt, täna hommikul stuudiosse tulemast ja petangist rääkimas. Loodetavasti on Eestis mõne aja pärast rohkem mängijaid. Usun, et hoiame teie tegemistel silma peal.

Loodame.

Ja siis saame näha kuidas teil läheb.

Tänan.