Kahjuks palju meeles ei ole, kuna suure raskusega üritasin ennast rohkem turgutada kui mängudele keskenduda.

Võib öelda, et hea meel oli koos mängida meestega, kes said minust aru ja ei heitnud ette minu öiseid seiklusi Võru linnas.

Kuigi vana Elerand rääkis kogu aeg kuuseriisikatest, mis tal korjamata jäid tänu sellele võistlusele. Seenevihma kallas ikka terve päev ja eks endalgi käed sügelesid ja süda valutas, et seenel käimata jäi.

Kindlasti ei olnud ma ainuke mees/naine, kes pidu hommikuni pidas, seega alustasid kõik samast ringist. Oma arust ei saanud paika ühtegi asetust terve päev, löök aga tegi imesid kuni finaalini, kus käsi ja pea ei leidnud ühist keelt. Õnneks päästsid teamikaaslased päeva ja võit oligi taskus.

Auhinnaks saime kõik samasugused kastid samasuguste asjadega, aga igaüx leidis nendest midagi erilist oma silmaringi järgi.

Allani jaoks oli tegu aknaraamiga, Raini jaoks kastiga, mina, aga pugesin ruudu vahelt lihtsalt läbi ja treenin sellega klotsiga kõhulihaseid, lõpuks olen leidnud abivahendi, mis mulle tõesti sobib ja mind pimedatel öötunditel üxi ei jäta.

Räägime siis natuke mängudest, vastastest ja millestki veel, mis meelde tuleb.

Loos pani paika kes kellega ja mängud algasid. Alagrupi võit tuli veelgi suurema üllatusena kui kogu päeva võit. Viimases alagrupi mängus oli surnud ring Kärdla, Ring FM ja Falcki vahel. Kui oleksime viimases mängus võitnud 13-12 oleksime välja kukkunud, kui oleksime vastasele andud rohkem kui 8 punkti oleks nemad edasi saanud. Juhtus aga nii, et Ring FM ja Falcki kohtumine lõppes Falckile 13–7 ja edasi läx Kärdla. Teistest alagruppidest said edasi mõned mehed, keda nägin esimest korda elus ja tegija JB. Kusjuures Ring FM on sammuti hüppe edasi teinud võrreldes eelmiste aastatega. Üx nende liige ostis isegi minu uskumatult hästi teeninud petanque kuulid peale võitu, nii et järgmine aasta läheb nende vastu mängimine veelgi raskemaks.

4 parema hulka saamisel ei olnud raskusi kuna/ õnnex tegu oli tundmatutega, kes ei saanud kuidagi lööki ega asetust paika. Rox, Koff ja Figo tegid elu raskeks JB-l, kes tänu millegile (tugevale mängule) suutis võita ja läx kokku Falckiga.

Mäng finaali nimel algas ja lõppes päiksega, mille vahel olid suured pilved korraliku vihmaga. Kogu mängust mäletan seda, et isegi kui üritasin vastase kuuli lüüa ja snadi oli 20, 30 cm kuuli kõrval, läx möödalöögi puhul ikkagi snadi ja võit tuli.

Finaalis saime vastu Kärdla, kes ei tunne aukartust enam vist kellegi vastu. Isegi kui olime ees 12 – 5 ja 12- 6 jätkasid nad ilusat mängu ja võtsid punkti haaval järgi.Rääkimata sellest, et alagrupis olid nad meid võitnud ise öeldes, et see olevat nende hooaja parim mäng. Kogu päev lõppes vana Eleranna karroga millest vana Berkmann ei suutnud paremaks asetada.

Mängu ajal noorem võsuke üritas isa korrale kutsuda kui viimane oli oma kuuli ära üritanud lüüa, ajades kuulid sassi. Pojale öeldi selle peale lihtsalt, et pole hullu, õnneks lõin mööda. Kolmandaks tuli JB, kes võitis Kaltsi teami. Neile auhinnaks ilusad Võru raamatud. Ring FM jaoks ei olevat petanques õiglust, kuna nemad olevat Kärdlat võitnud alagrupis, ise aga kukkusid välja ja vaatavad oma kaotajat võidu nimel mängimas. Ütleks neile sellepeale, et seegi oli suur võit, mille pärast tuleb uhke olla ja edasi harjutada, mängida.

Uskumatult hea tunne oli jälle üle pika aja maitsta võiduröömu, mis siiani annab hea tunde. Korraldus oli OK ja roosid punased.