Intervjuu tekst

Alustuseks räägivad saatejuhid sellest, kuidas nad Prantsusmaal käies vaatasid, et kõikjal mängitakse üht omapärast mängu. Selgus, et tegu petangiga.

Meil on stuudios külas Rain Uusküla, kes on Eesti Petanque'i Liidu president. Tervist!

Tere!

Ma kutsusin teid tegelikult konkreetse põhjusega siia, et rääkida teisipäeviti toimuma hakkavatest petangiteisipäevakutest. Aga võibolla enne räägiks üldisemalt, misasi see petank üldse on? On see spordiala, võistlus või mäng ...

Petank on mäng, mis on pärit Prantsusmaalt ja ta on tuhandeid aastaid vana. Tänapäeva Euroopas ja Põhja-Aafrikas on ta väga laialdaselt levinud, harrastajaid on väga palju. Ja viimased 10-12 aastat on teda ka Eestis harrastatud. Seda võib võtta nii mänguna, nii hobina kui ka tippspordina. Igal aastal toimuvad sel alal tiitlivõistlused ja ka palju suuri rahaturniire. Välismaal on mängijaid, kes elatuvad ainult petangist, nad õpetavad-koolitavad ja käivad rahaturniiridel mängimas, et auhinnarahasid teenida.

Nii, et seda võib tennise või mõne muu sarnase spordialaga päris võrdlema hakata?

Võib võrrelda küll, summad jäävad esialgu petangis natuke väiksemaks, aga küll nad kasvavad tulevikus.

Petangi kasuks räägib ju see, et erinevalt tennisest, kus on vaja konkreetselt märgitud platsi ja välja mõõdetud väljakut, piisab petangi harrastamiseks , kui sul on kuus muna üks väiksem muna ja plats kruusa, plats liiva või muruplats (käsi võiks ka otsas olla).

Täpselt. Mängitaksegi tavaliselt kruusaväljakutel. Meil on iga keskkooli juures kruusast tehtud jooksurajad ja see on kõige parem väljak üldse petangi mängimiseks. Selliseid väljakuid on Tallinnas ja mujal Eestis väga palju.

Kas petangi mängimiseks on vajalik väga tasane pinnas või võib ka mätastega ja reljeefsema pinnase peal seda harrastada?

Loomulikult võib seda mängida igal pool, aga võistlusi korraldatakse ikka tasasel pinnal. Mätaste vahel muutub asi liiga bingolotoks, seal ei sõltu mängu tulemus enam viskajast, vaid maapinnast.

Mina, kui harrastaja petangimängija olen tihti asja huvitavamaks tegemiseks just läinudki sellise mättalisema maa peal, seal on vähe põnevam ja ongi bingoloto moment sees, et pole teada, kuhu ta nüüd täpselt veereb. Ongi ju lõbu rohkem. Aga ma vaatasin teie kodulehte ja vaatan seda praegugi ning tegemist on tõesti sellise värske atraktiivse ja informatiivse infoga, isegi võib öelda on tegu vist petangiportaaliga. Ja sealt teie suvekalendrit vaadates, ... ausalt öeldes minul on küll praegu hämmastus käsil, et tegemist on ikka tõsise alaga. Ma arvasin, et mõned harrastajad natuke müttavad nende kuulidega, aga toimuvad isegi meistrivõistlused ja karika etappid ja kõiksugu muud asjad. Mis teil siis suvel toimumas on?

Jah võistlusi on paju, kuid lisaks suvisele hooajale on meil ka talvine hooaeg, mis just lõppes. Meil on olemas nüüd sisepetangihall, kus mängisime talv läbi. Suvel hakkavad mai keskpaigast suuremad võistlused pihta ja kestavad kuni septembri lõpuni, kuni meeste maailmameistrivõistlusteni. Ja praktiliselt igal nädalavahetusel on võistlused. Eestis on kuskil 80 väga aktiivset mängijat, kes teevad trenni ja kes käivad võistlemas mitte ainult Eestis, vaid ka väljaspool Eestit, Soomes, Rootsis.

Kas on nendelt välisvõistlustelt tulnud Eestise ka mingeid märkimisväärseid tulemusi?

Jah, eelmise aasta maailmameistrivõistlustel tuli Eesti esindaja Peep Puiestik tulistamiseharjutuses maailmas viiendale kohale, täpsemalt jagas 5.-8. kohta, neid välja ei mängitud.

See on üsna kõva tulemus?

See on väga kõva tulemus.

Tulistamine on siis mis?

Tuleb oma kuulidega tabada õhust otse neid kuule, mis on pandud maa peale ja sellel harjutusel on erinevad raskusastmed. See on ka väga kõva tulemus selles mõttes, et siin aia taga võib igaüks visata, aga seal, kus on väga palju rahvast pealt vaatamas ja karjumas ja kus on pinge suur, see on tulemus, mida annab järgi teha.

Närvide mäng ja muu asi sinna juurde?

Täpselt.

Üks põhjus, mis me sellest alat täna juttu teeme on see, et alanud on petangiteisipäevakud. Mis asja need endast kujutavad? Kas mina, kes ma olen siiamaani seda kuuli loopinud nö aia taga, võin ka sinna tulla ja natuke sportlikumas õhkkonnas oma kätt proovida?

Ikka võite. Üks meie petangiliidu liikmesklubidest, spordiklubi Maestro korraldab igal teisipäeval petangiüritusi. Hakkavad nad kell kuus õhtul pihta ja osaleda võivad kõik, kes vähem, kes rohkem mängida oskavad. Paarilised loositakse. On väike, sümboolne osavõtutasu, mis hiljem antakse turniiri võitjatele. Ja kõik info turniiri kohta on meie kodulehel olemas. Maikuus on ta teisipäeviti ja juunis kuni suve lõpuni hakkab ta olema kolmapäeviti. Toimub ta Mustamäel nn mõtleva mehe pargis, mis on oma nime saanud mõtleva mehe kuju järgi. 

See on see kuju, mida autoga mööda sõites hästi on näha?

Just, täpselt. Ütleme nii, see park asub trollide lõpp-peatuse taga.

Kas see võistlus toimub iga ilmaga või kui tõesti väga purgaaks kätte läheb, siis lükatakse see edasi?

Toimub ta tegelikult iga ilmaga. Petangimängijad on suhteliselt karastatud, on mängitud nii paduvihmas kui ka +6 kraadise temperatuuriga. Ilm meid ei heiduta. Mäng toimub alati.

Kui pikalt see mäng ühel õhtul võib üleüldse minna? Kas võib jutuda samasugune asi, kui Mallarilgi, kes tõi põrandalambi lõpuks õue, et näha snadi, mis kippus pimedusse ära eksima.

Kui on võrdsed võistkonnad, siis võib üks mäng tõesti kesta ka kaks tundi ja seda on üpris tihti ette tulnud Eesti meistrivõistlustelgi, kui on mõni väga otsustav mäng. Ja vimased mängud mängitakse teisipäevakutel tavaliselt elektritulede valgusel. Õnneks on ka seal mõtleva mehe pargis pargiteed valgustatud ja võib kasvõi ööni välja mängida. Parim on vaja ju selgitada.

Nii, et kui hästi läheb, siis võib õhtu või ööhämaruses pargist mööda sõites näha sellised inimesi, kes kuule loobivad.

Jah, loobivad kuule ja kindlasti tekitavad ka suurt lärmi, sest mänguga kaasneb ka palju emotsioone. Eks tegu on ju närvide mänguga.

Saan ma õieti aru, et teisipäevakul osalemiseks ei pea olema klubi liige või litsentsi omama. Lihtsalt inimene tuleb ja maksab sümboolse tasu ja saabki võistlustel osaleda.

Täpselt nii. Teisipäevakutel ja kolmapäevakutel saavad mängida kõik, kelllel on huvi. Kui juba inimene soovib osaleda Eesti meistrivõistlustel, siis on sunnitud ostma litsentsi. Aga sellel turniiril võivad osaleda kõik soovijad.

Ma saan aru, et mängitakse paarismängu. Kas paariline tuleb endal leida või loositakse see kohaletulnute seast?

Et asi veelgi huvitavamaks ja võrdsemaks teha, siis loositakse kõik kohaletulnud paaridesse. Kunagi ei oska ette öelda, kes kellega paari satub.

Et ei saa sellist tükki teha, et mina tulen ja võtan teid, kui oma ala spetsialisti endale võistlusele paariliseks ja võit on suhteliselt kindel.

Ei tea, kas ta väga kindel on. Aga väga väikese tõenäosusega satume me kokku, sest alati on võistlusel 20-30 inimest kohal.

Selge pilt. Ma saan aru, et üle Eesti toimuvad võistlused. Ma loen teie kodulehelt, et võistlused toimuvad Tallinnas, Kärdlas... Kärdlas on koguni kolm võistlust järjest toimumas ja Eesti - Soome maavõistlus suisa. Kui popp üritus see Soomes üldse olla võib, on see seal levinud mäng?

Soomlased on selles mängus meist mõnikümmend aastat ees, nad hakkasid seda meist tükk maad varem mängima. Eestisse tuligi see mäng suuremalt jaolt läbi Soome ja see taseme vahe oli 5-10 aastat tagasi väga suur. Kuid iga aastaga on see taseme vahe ainult läinud aina väiksemaks ja väiksemaks ning maavõistlused on juba väga tasavägised.

Loodetavasti see paarikümneaastane vahe ei tee mitte midagi. Meie mehed on teatavasti väga usinad järgi tulema ja kaotatud aega tasa tegema. Mis ma oskan teile öelda, kuidas petangimängijatele soovitaksegi? Kuul põõsasse või ...

Sellist ütlust polegi veel välja mõeldud, aga "kuul põõsasse" on väga hea.

Mis kõige olulisem on inimese omadusest, et seda mängu mängida. Mingi musklis mees ei pea ju olema ja naisterahvad võivad ka sel alal osaleda?

Täpselt. Seal võivad osaleda nii lapsed kui ka naised. Ka musklis mehed võivad seda mängida ja võivad mängida ka vanemad inimesed, ka 50-60-aastased. Petangi mängivad väga paljud, kes on juba pensionile jäänud. Nõuab ta head tunnetust, head kätt ja loomulikult võtlejahinge. Alati tuleb lõpuni mängida. Ta on ikka mäng ja mingil määral ka sport.

Kindlasti. Tänan teid siia stuudiosse tulemast ja soovime edu ja loodame, et Eesti petangimängijad toovad auhindu ka rahvusvahelistelt võistlustel.

Toome kindlasti. Suur tänu ka teile.

Petanque.ee