Esimesed alagrupid oli kolmeliikmelised ja üks neljaliikmeline. Edasi said kõik eeldatavad edasisaajad, kuid mõned, keda SK Optima foorumis ennustati medalile, vääratasid. Seekord kahjuks ei läinud hästi Raidol ja Margol, kes sattusid kolmesesse poule hilisemate finalistidega. Kuueteist parema hulka ei saanud suure üllatusena ka Merike ja Kaja ning sel aastal häid mänge ja ka tulemusi näidanud Ivo Veimen ja Marko Neemelaik. Hästi ei läinud ka heal sõbral Hannol, kes vaatamata rängalt valutavale seljale tuli ikkagi mängima. Seekord pidid Hanno ja Indrek kaks korda tunnistama Jari ja Veiko Vahimetsa paremust.

Kuueteist hulgas olid alagrupid juba tugevamad ning korra vääratasid seal ka hilisemad võitjad. Nimelt ei saanud nad kuidagi oma esimest mängu käima ning Mulk ja Janek Kiisk näitasid kõigile, et ka Veikot on võimalik võita – tuleb vaid ise koguaeg õnnestuda.

Mina (Rain) ja Allan sattusime tugevasse alagruppi, kus olid peale meie veel Roger/Berkmann jun., Kalju/Limberg ning ennustuste kohaselt suured medalisoosikud Peeter Kulm ja Treiman. Esimese mängu mängisime Rogeri ja Berkmann juuniori vastu ning see õnnestus meil pärast pingelist algust 5:5 seisupealt juba oma kasuks pöörata ning võitsime. Kõrvalväljakul alistati üllatuslikult Kulm/Treiman 13:6 ja seega oli meil järgmine mäng Kalju ja Limbergi vastu.

Mäng oli koguaeg punkt-punktis kinni ning lõpetamisvõimalusi oli mõlemail. Viimases voorus eksisime kolme kuuliga ning vastane sai napi 13 : 12 võidu. Seega, nagu kõikidel minu Eesti duppeli meistrivõistlustel pidime ka see aasta mängima ühte otsustavat mängu Kulmu ja tema paarilise Treimani vastu. Nende vastu mängisime lühikest mängu ja õnneks võitsime 13: 7.

Umbes kella viie paiku hakkasid veerandfinaalid. Loosi tahtel pidid juba veerandfinaalis kohtuma Proos / Puiestik ning enne võistlusi kõvasti veksleid välja visanud paar Jari / Veiko Vahimets. Viimased mängisid küll hästi, kuid vaatamata Jari headele asetustele põnev mäng kaotati tulemusega 13 : 5. Poolfinaali pääsesid lisaks eelnevalt mainituile Mulk / Kiisk, Kalju / Limberg ja käesoleva loo autor koos Allaniga.

Loosi tahtel mängisime meie poolfinaali Proosi ja Peebu vastu. Tahtsin seda mängu väga võita ja olin selleks hästi ette valmistunud - mälestused 2002 ja 2001 aasta nappidest finaali kaotustest tuletasid pidevalt meelde, et iga vise on kulda väärt ja nüüd ei tohi enam ühegi kuuliga eksida.

Mäng hakkas täielikult vastase dikteerimisel. Nad mängisid kuuemeetrist mängu ja tänu Veiko heale mängule juhtis vastane peagi juba 4: 0. Järgmises voorus, aga eksisid vastased kolme kuuliga ja meil õnnestus saada kolm punkti. Seis lubas ja ka Allan hakkas tuure koguma. Tegime pikema mängu ja olime kuulidega peal, kuid siis siirdus peale Allani lööki juhuslikult ka snadi, tänu millele kaotasime haarde ja ka vooru. Edasi mängisime jällegi vastase dikteerimisel 6 – 7 meetrist mängu, kus viimased ka kogu aeg punkte noppisid.

Peagi oli seis 9 : 3 ning taas oli snadi visatud kuue meetri peale. Peep asetas peaaegu snadisse, millele Allan vastas puhta carrooga. Loomulikult ei saanud Veiko kehvem olla ja vastas samaga. Seejärel tegi Allan kaks auku ja olime ääretult kehvas olukorras. Asetasin ühe kuuli meetri jagu pikaks (juhuks kui snadi siirdub), teise Peebu kuuli otsa kinni ja kolmanda snadisse. Seejärel nagu juba arvata võis lõi Proos sinna niisuguse carroo, et minu lukk ja snadis olev kuul lendasid minema ühe pauguga ja vastasel ei olnudki midagi muud teha kui kuulid meetri sisse asetada. Kaotasime 13 : 3 ja hakkasime keskenduma pronksiheitluseks.

Kõrval väljakul tegid Kalju ja Limberg kiirelt hea mängu ning tulemusega 13: 2 olidki nad finaalis. Pronksimängus võitsime tujutult mänginud Mulki / Kiiska nulliga ja saime seekord pronksmedalid.

Finaal kujunes üpriski lühikeseks. Vaatamata Limbergi päeva parimale mängule pidid nad siiski tunnistama vastase 13 : 5 paremust. Hoolimata finaali kaotusele mängisid nad kogu päeva hästi ja olid oma hõbemedalid välja teeninud. Kuldmedalid läksid jällegi sinna kuhu on nad juba aastaid läinud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et turniir oli hästi korraldatud ja ka ilmataat soosis neid võistlusi. Nüüd on jälle aastake aega trenni teha ja eks näis, kes võidab järgmisel aastal.

Ilusat suve,
Rain Uusküla

Ja alljärgnevalt ka Veiko kommentaar

SK Optima klubi liikmena algasid meistrivõistlused ja nendega seonduv juba mitu nädalat varem. Oli vaja otsida väljak, kus jätkuks ruumi piisavale arvule väljakutele, kus oleks WC, muretseda lipp ja lipu alus – siinkohal suured tänud Andrus Treimanile, kes käed sõna otseses mõttes külge lõi ja keevitas/painutas/värvis ning meil saigi üks mure murtud – hankida hümn – tänud Helena-Paulale, kes jooksis mööda linna muusikapoode, et vajaliku looga kassett hankida.

Reaalne tegevus hakkas reede õhtul kui Raido (kes on meid alati varustanud nööriga ja ka kõige muuga, mis ühe petanki võistluse läbiviimiseks vajalik on (umbes 100 pisiasja)) ja Margoga alustasime väljakute mahamärkimist. Kuna me seda tööd oleme harrastanud ennegi siis ei võtnud see meilt tükki küljest ja valmis sai ka päris ruttu.

Peale väikest füüsilist pingutust algas õhtu põnevaim pool – alagruppide loosimine. Loosirattaks oli seekord Janek Kiisk ning korra- ja õigusekaitsjaks Meelis Münt. Loosimine ise möödus rõõmsas elevuses ja kõik 25 paari leidsid oma koha tabelites.

Nagu ikka oli loos kellelegi armuline ja kellelegi mitte. Aga nagu ütlevad vanad mängumehed, et kui tahad võita siis pead võitma kõiki. Seda lauset võiks tänapäeval küll veidi korrigeerida kuna mängime poule süsteemis – nimelt annab see süsteem mõne kaotuse andeks.

Alagrupi mängud tõid kaasa juba esimesed üllatused – grupist Münt/Vahimets, Liiva/Reiter ja Vaga/Berkmann said esimesena edasi Vaga/Berkmann ning Liiva/Reiter olid sunnitud tunnistama seekord oma väljajäämist 16parema hulgast. Teisest nn ”surmagrupist” Raamat/Veskimeister, Olmre/Limberg, Proos/Puiestik olid seekord sunnitud medalimängudest kõrvale jääma Raamat/Veskimeister (kes sellega tegid palju meelehärmi ennustajatele, kus neid oli mitmel korral pakutud medalisaajate hulka). Üllatusteks võib lugeda ka Veimen/Neemelaigu ja Aava/Proos väljalangemist 16 parema hulgast – nimelt olid need kaks paari saanud vastavalt reitingutabelile 3nda ja 5nda asetuse.

Teises ringis – mängudes 16 parema hulgas näitasid oma head vormi Vaho/Kiisk, kes võitsid 5 vooruga (0-2,6-2,9-2,9-3,13-3) Proos/Puiestikku. Ning jätkasid oma teed kindla võiduga Tauk/Aavekuki üle ja kindlustasid endale pääsu 8 parema hulka. Väga head mängu näitasid jätkuvalt ka Olmre/Limberg – esimeses ringis olid just nemad need, kes sulgesid Raamat/Veskimeistri tee – ja nüüd jätkus nende hea esinemine tõusujoones : kahe suurepärase võiduga arvatavate favoriitide üle (Kulm/Treiman ja Uusküla/Elerand) oli tagatud tee 8 parema hulka. Selle grupi otsustava ja põhimõttelise heitluse pidasid Kulm/Treiman ja Uusküla/Elerand. Mäng arenes mõlemapoolsete võimalustega seisuni 7-7 kuid siis tegid Kulm/Treiman ilmselt taktikalise vea ja viskasid snadi 10meetri peale ning vastastel õnnestus vaekauss enda kasuks kallutada ja pingeline heitlus võita 13-7. Kulm/Treiman ei lasknud ennast sellest kaotusest häirida ja võitsid ülejäänud vastased ning lõpptulemuseks 9. koht (mis muidugi tegi meelehärmi taas ennustajatele, kes olid kõnesoleva paari peaaegu eranditult pakkunud medalisaajate hulka). Samas grupis olid veel ka meie tulevikulootused Viks/Berkmann kuid seekord jäi nendel kogemustest vajaka ning vastu tuli võtta kaks kaotust ja lõppkokkuvõttes 10.koht, mis neid kindlasti ei rahulda kuid ilmselt koht, mis peegeldab täpselt nende hetke ebastabiilsust.

Üllatuslikult (ma ei tea kas see on isegi õige sõna, sest mehed on kõikides mänguliikides olnud 8 parema hulga) said kahe kindla võiduga 8 parema hulka Hiiumaa mehed Mikk/Lüll. Nende grupist sai teisena edasi mõningase üllatusena naispaar Kariste/Velga, kes võitsid otsustavas kohtumises Lindvest/Otsmani 13-6.

Neljandast grupist said kahe kindla võiduga 8 parema hulka kindlad võidufavoriidid (vähemalt nende enda arvates – väljavõte Foorumist päev enne võistlust :

AUTOR: JARI 10:09:03 01-08-2003

Lgp.Veiko Proos

Kas oleks võimalik teada palju võistkondi registreerus.

Ette tänades,
2003 aasta Duppli meister

Teisena pääsesid edasi Väli/Lään, kelle esmakordset jõudmist nii kaugele võib lugeda meeldivaks üllatuseks. Veerandfinaalidest üks kujunes rahulikuks ”omakülameeste arveteõiendamiseks” Vaho/Kiisk panid oma paremuse Väli/Lään vastu maksma tulemusega 13-6. Vahol alias Mulgil oli see ilmselt põhimõttelise tähtsusega võit, sest just tema oli see, kes on petanki juurde toonud Tarmo Väli ja Lauri Lääne. Väli/Lään lõpetasid oma õnnestunud võistluse veel ühe võidu ning kaotusega – tulemuseks igati tubli 6.koht (kui reitingu järgi olid nad alles 19ndad).

Kolm ülejäänut veerandfinaali kujunesid osavõtjatele tõeliseks katsumuseks. Olmre/Limberg olid juba jäänud Kariste/Velga vastu taha 12-4 kui õnnestus mängukäiku pööre tuua ja näidata oma head võistlusnärvi ning mäng lõpetada 13-12 võiduga (peab mainima, et see oli paari teine järjestikune 13-12 võit – eelmises ringis Uusküla/Eleranna üle). Kolmas veerandfinaal Hiimaa meeste ja eeldatavate favoriitide Uusküla/Eleranna vahel sai ootamatu alguse. Hiiumaa paar Mikk/Lüll saavutasid kiire algedu ning 9 punkti kuid siis panid kogenumad oma paremuse maksma ja võtsid ”oma” – seisuga 13-9 pääsesid medalimängudele Uusküla/Elerand. Neljas veerandfinaal kujunes seisu poolest ühepoolseks, aga tegelikult oli mäng midagi muud, lihtsalt allakirjutanu koos Peep Puiestikuga õnnestusid tihtipeale otsustavate kuulidega natukene oma vastasest paremini. Mängus oli paar huvitavat momenti: esimene voor, kus vastased mängisid päris hästi (need on nende oma sõnad) said Proos/Puiestik 3 punkti (sealjuures õnnestudes 6 kuuliga), teine voor algas Peebu poolt kolme hea asetusega, millele Vahimets vastas kolme löögiga nii, et Mündil/Vahimetsal oli kolm punkti, järgneva löögiga aga Münt ebaõnnestus ning vooru ”jäme ots” läks jälle Proos/Puiestkule, Münt tegi selle peale kaks väga head asetust, millest allakirjutanu suutis ühe ära lüüa aga teine tõi punkti Münt/Vahimetsale. Seis 3-1 (enda seisukohalt vaadatuna võiks olla 6-0). Järgmine voor tõi Proos/Puiestikule ilmetu mänguga 2 punkti seisuks 5-1 (oleks võinud olla 8-0). Ja nüüd hakkas selle mängu üks otsustavamaid voorusid – Peebu 50cm ees kuul osutus väga heaks nii, et enne viimast kuuli tekkis seis, kus Proos/Puiestikul oli punkt peal ja kolm järgmist ning õnnestunud löögiga võimalus saada 4 või 5 punkti, kahjuks löök ebaõnnestus ja väljakult lahkus oma kuul ning hoopis Münt/Vahimetsale 1 punkt seisuks 5-2 (aga oleks võinud olla 13-0 kui Proos oleks ühekorra rohkem suutnud jääda ja Puiestik teinud õnnestunud viske viimati kirjeldatud voorus). Peale seda vooru tundus, et vastased said niipalju indu juurde, et tuleb tõeliselt raske heitlus kuid suutsime siiski ennast pärast hetkelist peata olekut koguda ja võidu võtta tulemusega 13-5. Münt/Vahimets olid ilmselt sellest kaotusest nõnda löödud, et ei suutnudki ennast enam koguda ja lõpetasid päeva veel kahe kaotusega ning kokkuvõttes 8.koht.

Poolfinaalidest teisest Omre/Limberg – Vaho/Kiisk ei oska muud kirjutada kui, et seisu vaadates (13-2) tundus, et mida päev õhtu poole seda paremini saavad oma mängu käima Olmre/Limberg (siinkohal tahaks ära märkida, et just see paar koos Uusküla/Elerannaga olid ainukesed 25 paari hulgast, kes ei pidanud paljuks panna Eesti Meistrivõistlusteks ühesugune vorm selga). Teises poolfinaalis oli Proos/Puiestikul mõningal määral rohkem õnne vastaste ebaõnne vastu ning võit tuli numbritega 13-3.

Pronksimäng kujunes ootamatult ühepoolseks, kus oma parema motiveerituse panid maksma Uusküla/Elerand. Seis 13-0.

Finaalist kujunes väga omapärane mäng, kus ühed (Olmre/Limberg) olid juba ennast ületanud ja saavutanud palju rohkem kui nad sellel päeval lootsid ja samas teiste (Proos/Puiestik) jaoks oleks kaotus võrdunud katastroofiga (vähemalt allakirjutanule). Mäng ise kujunes Limbergi väga heade asetuste ja Proosi õnnestunud löökide võitluseks. Otsustavatel hetkedel suutis Puiestik sekkuda paari õnnestunud löögiga (väga hästi asetanud mehelt tuli selle päeva nõrgim asetusmäng) ning võit sai vormistatud tulemusega 13-5. Peale finaali tundus, et väljakul oli neli õnnelikku mängijat, kes kõik olid rahul tehtud tööga ja õnnestunud päevaga.

Veiko Proos