 Põhikiri: Eesti Petanque'i Klubide Liidu põhikiri
I ÜLDSÄTTED
1. Eesti Petanque'i Klubide Liit, lühendina EPKL (edaspidi Liit), on vaba algatuse korras asutatud ja mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud petanque'i arendamisele Eestis.
2. Liit ühendab Eestis petanque'ga tegelevaid mittetulundusühinguid ühistegevuseks ning petanque'i kui spordiala edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks Eestis.
3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning Rahvusvahelise Petanque'i Liidu ( Federation Internationale de Petanque et Jeu Provencal ) poolt kehtestatud aktidest ja suunistest.
4. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
5. Liidu juhatuse asukoht on Talllinn.
6. Liit on asutatud 30. jaanuaril 1993. aastal.
II LIIDU EESMÄRGID, ÜLESANDED NING NENDE TÄITMISE KINDLUSTAMINE
7. Liidu eesmärgid on petanque'i arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikonna seas, petanque'i kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine.
8. Liidu ülesanneteks on:
1) oma liikmete ühishuvide kaitsmine, esindamine ja koostöö arendamine riigiasutustega, kohalike
omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal;
2) teostada koos liikmetega petanque'i elu planeerimist, demokraatlike spordistruktuuride
väljaarendamist ning korraldada vastavat koolitust;
3) vabariiklike tiitlivõistluste, rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordiürituste korraldamine ning
rahvusvahelistele võistlustele koondise lähetamise organiseerimine, liikmetele treeninguteks
metoodiliste materjalide hankimine, sportlaste, treenerite, kohtunike, liidu liikmete ja toetajate autasustamine.
4) vastavalt võimalustele korraldada vabariigi parimatele petankistidele ettevalmistust osavõtuks rahvusvahelistest tiitlivõistlustest
9. Eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks liit:
1) viib läbi tasulisi spordiüritusi;
2) võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi;
3) teostab tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga;
4) korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi;
5) sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid.
III LIIDU LIIKMESKOND
10. Liidu liikmeteks võivad olla mittetulundusühingutena registreeritud juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu.
11. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse oma järgmisel korralisel koosolekul. Ühekordse sisseastumismaksu- ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja liikmetele kinnitab liidu üldkoosolek.
Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse üldkoosolekul.
12. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isiku liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus liidus.
13. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 3-kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
14. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liidu liikmemaksu 2 aasta jooksul.
Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust valjaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjus(t)est viivitamatult kirjalikult teatada.
Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse läbivaatamist üldkoosoleku poolt.
15. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel liikmemakse ei tagastata. Liikmel, kelle liikmelisus liidus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.
16. Liidu liikmetel on õigus:
1) osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
2) kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale;
3) osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
4) esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
5) esitada liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks;
6) kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja eeliskorras liidu vara;
7) kutsuda tagasi oma esindajaid liidu valitavatest organitest ja liidust välja astuda.
17. Liidu liikmed on kohustatud:
1) järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
2) arendama ja harrastama spordiala, millega liidus tegeletakse;
3) osalema oma esindajate kaudu korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
4) tasuma õigeaegselt liidu liikmemaksu;
5) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;
6) hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.
IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELVALVE
18. Liidu kõrgeimaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul, hiljemalt jaanuarikuus.
Juhatus on kohustatud kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest on esitanud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt.
Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
19. Üldkoosolekul osalevad liidu kõikide liikmete esindajad. Konkreetse esindaja või esindajate määramine üldkoosolekule kuulub iga liikme pädevusse. Igal liidu liikmel on 1 hääl.
20. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse pädevusse.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;
2) liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
3) liidu liikmemaksude määra ja tasumise korra kehtestamine;
4) lõppenud majandusaasta aruande kinnitamine;
5) aasta tegevussuundade ja eelarve kinnitamine;
6) liidu juhatuse liikmete ning revisjonikomisjoni liikmete valimine;
7) liidu lipu ja autasude statuutide kinnitamine;
8) juhatuse või revisjonikomisjoni liikmetega tehingu sõlmimine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine.
21. Üldkoosolekut juhatab liidu liikmete poolt koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud päevakorra ja kodukorra järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku kodukorraga. Kui ka üks üldkoosolekul osaleva liidu liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel.
Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele lisatakse üldkoosolekust osavõtnud liikmete esindajate nimekiri. Üldkoosoleku otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
22. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles on esindatud üle poole liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülal sätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget.
Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liidi liikmed.
Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud liidu kõik liikmed.
Kui liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekul esindatud liikmele.
23. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevate liidu liikmete esindajatest.
Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
Liidu liige ei või hääletada, kui üldkoosolek otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
24. Liidu põhikirja muutmist saab üldkoosolek otsustada, kui üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
25. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või liidu juhatuse poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
26. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Liidu juhatuse liikmete minimaalne arv on 3 ja maksimaalne 9. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletavad üle poole selle kandidaadi valimiseks õigust omavad üldkoosolekul osalevate liidu liikmete esindajad.
Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole selle kandidaadi valimiseks õigust omavate üldkoosolekul osalevate liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uue kandidaadid.
Juhatuse liikmed valivad endi seast presidendi, kes juhatab juhatuse tööd.
27. President esindab Liitu õigustoimingutes ainuisikuliselt juhatuse volituse alusel ja ülejäänud juhatuse liikmed ühiselt.
28. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Tagasikutsumist võidakse algatada, kui seda nõuab vähemalt 1/2 liidu liikmetest. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.
Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
29. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid liidu liikmete arvu kohta.
30. Juhatuse, samuti liidu muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
Juhatuse, samuti liidu muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju liidu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga.
Juhatuse või liidu muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
31. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes.
Juhatuse pädevusse kuuluvad:
1) üldkoosoleku ettevalmistamine ja selle otsuste elluviimine;
2) liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast lahkumise otsustamine;
3) liidu tegevuskavade väljatöötamine ja kinnitamine, liidu tegevussuundade ja eelarve koostamine, nende esitamine kinnitamiseks üldkoosolekule;
4) liidu liikmete koostöö koordineerimine ja nendevaheliste vaidlusküsimuste lahendamine;
5) välissuhete korraldamine ja koordineerimine, rahvusvahelistesse spordiühendustesse ning üleriigilistesse ühendustesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
6) liidu komisjonide ja institutsioonide koosseisude nimeline kinnitamine;
7) liidu sekretariaadi struktuuri, töötajate arvulise koosseisu ja palgatingimuste kinnitamine;
8) liidu peasekretäri töölevõtmine;
9) liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
10) loa andmine laenude võtmiseks ja andmisteks, laenu suuruse kindlaksmääramine;
11) liidu autasude süsteemi ja sümboolika kavandite väljatöötamine;
12) liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade, kohtunikekogu ning treeneritekogu koosseisude ning nende juhtide nimeline kinnitamine;
13) toetuste ja stipendiumite määramine sportlastele, teenekatele treeneritele ja juhtidele;
14) muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine.
32. Juhatuse koosolekud kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib liidu president, presidendi äraolekul asepresident.
Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest. Juhatus võib vastu võtta otsuse juhatust kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.
Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
33. Üldkoosolek teostab järelvalvet liidu teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjaonikomisjoni liikmed valitakse kõigi üldkoosolekul osalevate liidu liikmete esindajate poolt kaheks aastaks.
Revisjonikomisjoni liikmete valimisel järgitakse põhikirja punktis 26 sätestatud juhatuse liikmete valimise korda. Revisjonikomisjon valib enda hulgast esimehe.
Järelvalvet teostava revisjonikomisjoni liikmed peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada liidu sekretariaadis.
Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab liidu üldkoosolekule.
V LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS
36. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3) riigi ja kohalike omavalitsuste toetustest;
4) toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;
5) liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.
37. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.
Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja liidu liige liidule lepingulisel alusel.
Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.
38. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.
Juhatus korraldab liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need koos revisjonikomisjoni aruandega üldkoosolekule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras. Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.
VI LIIDU LÕPETAMINE
39. Liidu tegevus lõpetatakse:
1) üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 18 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest;
2) kohtu poolt tehtud pankrotiotsuse alusel. Juhatus on kohustatud esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
3) liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
4) üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeid;
5) sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
40. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik.
Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 27 ja 29 sätestatud korda.
Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.
41. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud liidu likvideerimiseks.
Likvideerijad avaldavad viivitamata teate liidu likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul viimase teate avaldamisest.
Kui likvideeritava liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
42. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel. Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest. Kui vara ei saa jaotada, läheb vara üle riigile.
43. Liidu tegevuse lõpetamisel kustutatakse liit registrist liidu avalduse põhjal. Kui liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus liit registrist kustutada.
Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal.
Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud liidu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.
VII ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
44. Liit (siinkohal ühendatav liit) võib ühineda teise liiduga (siinkohal ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 18 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Ühendatav liit loetakse lõppenuks.
Liit võib ühineda teise liiduga (liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega). Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
45. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 18 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest.
Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandatavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks.
Eraldumisel annab jagunev liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale liidule. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel.
Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
Käesolev põhikiri on vastu võetud liidu asutamiskoosolekul 30. jaanuaril 1993. a. ja muudetud ning täiendatud korralistel üldkogudel 14. jaanuaril 1995. a., 30. jaanuaril 1999. a., 02. aprillil 2002.a. ja 05. novembril 2003.a.
|
|
| |
 |
Artikli hinnang |
 |
|
Keskmine hinne: 4
Hääletusi: 1
|
|
|
 |
|
