Võistlus ise kulges plaanipäraselt ja viperusi ette ei tulnud. Ka ilm suutis positiivses mõttes üllatada. Kui hommikul oli veel natuke jahedapoolsem ilm, siis keskpäeval saatis petanque`i mängijaid juba ka soojendav päikesekiir, mis andis mõnusa feelingu kogu päevaks, ja minu arvates on just viimati mainitu üks neist petanque`i võludest, mis annab parima eelduse heaks mänguks.

Registreerus 16 võistkonda, kes kõik said kohe ka 4 alagruppi ära jaotatud. Süsteem ise oli lihtne, alagrupis kõik kõigiga läbi ja kaks paremat pääsesid otse veerandfinaali, kust võistlus jätkus knock-out süsteemis.

Veerandfinaalides kohtusid paljud vanad rivaalid, eesotsas Peeter Kulm/Indrek Vaho ja Allan Elerand/Rain Uusküla. Viimatimainitud võistluspaaridest pidi seekord kindlat allajäämist tunnistama Peeter Kulm ja Indrek Vaho, kes vastaste poolt purustati koguni tulemusega 13-4! Teised veerandfinaalid aga nii ühepoolseteks ei kujunenud. Janek Kiisk/Erki Hiis suutsid alistada Helena-Paula Aava/Ando Nuude 13-9; Allar Elerand/ Andres Pebre olid oma stabiilse mängu ja kogemustega üle Kaja Proosist/Angelika Taugist ning ülitasavägiseks kujunes veerandfinaal Hanno Liiva/Indrek Reiteri ja Merike Aava/ Meelis Mündi vahel, kus viimased suutsid Hanno Liivale alles mängu viimastel hetkedel pidurid peale saada ja mängu 13-12 võita.

Poolfinaalid. Taaskord kujunes mäng väga pingeliseks Merikesele ja Meelisele. Kuigi Merike oli asetanud hästi terve mängu, suutsid nad lõplikult oma paremuse maksma panna alles mängu lõpus, võites 13-11. Teises poolfinaalis said juba teistkordselt sama võistluse jooksul kokku Janek Kiisk/Erki Hiis ja Allar Elerand/Andres Pebre. Mängu algus meenutas paljuski alagrupi kohtumist, kus minul ja Andresel oli oskusi viia mänguseis paari vooruga 7-1 peale. Kuid peavalu suutis tekitada meile Janek, kes ilmeksimatult meie kuule tähistatud mänguväljakult minema saatis ning paljud nende jaoks keerulised situatsioonid ümber pööras. Ja löögid olid, nagu soomlastel tavaks öelda, ilmaosumat, nii et kobast oli asi kaugel:) Aga seegi kord õnnestus meil paremini nö. mängu lugeda ja ka lõppskoor 13-8 kindlalt vormistada.

Finaal oli finaali vääriline, kus võitja selgus alles lõpus. Mäng kulges tasavägiselt. Kuigi mina ja Andres ei juhtinud ainsatki korda kogu mängu vältel, oli skoor paar korda viigis (4-4 ja 7-7 ). Siis õnnestus vastastel kahe vooruga võita 5 punkti ja 7-12 juhtima asuda. Mängule lisas veel pinget voor, kus meie võtsime 3 punkti ja vähendasime kaotust 10-12 peale, kuid see mis toimus viimases voorus oli õudusunenägu meie jaoks. Merike asetas 10 meetri peale kaks korda järjest snadisse kinni, kuigi seda tegu segas TÕSISELT avaasetus, mille ma olin saanud 20 cm kaugusele otse snadi ette. Võidumõtted olid kadunud sama kiirelt kui nad enne viimast vooru olid tekkinud.

Seekord sai võistlus siis sellise lõpu. Parimaid autasustati karikate, jookide ja hinnaliste EPKL-i reitingupunktidega, mille karikasarja kolm paremat naist ja meest saavad sügise lõpul rahaks vahetada. Soovin kõigile kindlat kätt ja mänguõnne edasiseks hooajaks!