Välja reklaamitud mudellennukite demonstratsioonesinemist ja mudelautode kiirendusvõistlust ajakirjanik ega fotograaf leida ei suutnud, kuid mõningase otsimise peale leidsime Kadriorust petanqueŽi-võistluse «Firmaliiga 2004». Ruutudeks jaotatud kõnniteel algas kuulide veeretamine juba hommikul kell üksteist ja kestis kella seitsmeni õhtul.
Punase Reval Hotelsi fliisiga neiu tõttab punktitabelit vaatama. «Reval võitis.» Võistluste teadustaja Rene Kundla imestab: «Jälle! No sellega kindlustate endale edasipääsu.» Tema kõrval laual ilutseb võistluse auhind - kuldselt läikiv «Firmaliiga» rändkarikas.

Luigetiigil purjetavad suuremad ja väiksemad laevad. Käib mudellaevade demoesinemine, pealtvaatajaid on poolesaja ringis. Üks valgeis purjes laevuke seisab alles kaldal. Tumeda pea ning tossudega poiss toimetab selle kallal. See on Vidas, laeva on ta ise ehitanud. «See on teine kord, kui ma ta vette lasen,» teatab ta uhkelt. «Esimene kord oli Järveotsa gümnaasiumi basseinis.» Veerand tundi hiljem seilab purjekas juba majesteetlikult tiigiveel.

Eemal lohistab lootsipaat Atlas II enda järel tunduvalt suuremat halli laeva. Laevade omanik Pavel on mõlemad laevad peaaegu täiuseni valmis nikerdanud - suuremal laeval on isegi väiksed oran?id päästerõngad küljes. Lootsilaeva tegi Pavel kaks aastat. «Kuule, anna mulle ka proovida,» küsib üks dressides nooruk. Pavel ei anna.

Mäe peal teeb peatselt valmivasse kunstimuuseumi ekskursiooni ehitusdirektor Aavo Tomingas. See on tema jaoks juba mitmes ekskursioon sel päeval. Huvilisi paistab jätkuvat, selgi korral kuulab Tomingat paarkümmend inimest. Tomingas kurdab, et raha ehituseks on vähe. «Kui Viiol ei oleks kaheksat miljonit maha laristanud, eks siis teil oleks jälle raha laialt,» teravmeelitseb üks kuulajatest. Tomingas ning teised ekskursandid naeravad.

Koidula tänaval avatakse Eestimaa Vene muuseum. Muuseumi ees laulavad tanudes vene naised rahvalaule, lõõtsamängija teeb muusikat. Maja taga muru peal on toolid, mis huvilised siinsamas täna on ära värvinud. Lõbusad toolid lähevad muuseumile. Üks noormees värvib parasjagu keskendunud ilmel lastetooli, muster tundub olevat justkui mingi riigi lipp. «Need värvid tundusid mulle lihtsalt huvitavad,» põhjendab Saša.

Õhtul kell seitse algab Vabaduse väljakul päeva tähtsündmus, eesti artistid esitavad helilooja Uno Naissoo loomingut. Rahvas muusikale kaasa ei ela, vaid paar keskealist naist õõtsutavad end muusika taktis. Kõik istepingid on kogu kontserdi aja küll täis, kuid tõsiseks aktsiooniks läheb alles õhtul, kui kahelt suurelt videoekraanilt Eurovisioni lauluvõistlust üle kandma hakatakse. Suuremat osalemisaktiivsust ilmutab vene keelt kõnelev publik. Kui Vene laul eetrisse tuleb, võetakse välja isegi rahvuslipud ning tunnustav vilekoor ja huilgamine ei taha kuidagi lõppeda.

SELENE REBANE
SL Õhtuleht, 17.05.2004