1. ÜLDSÄTTED
1.1. Antud võistluste läbiviimise juhend laieneb kõigile EPKL-i liikmesklubidele ja EPKLi 2004. aasta suvises võistluskalendris olevatele Eestis toimuvatele reitingu- ja tiitlivõistlustele.
1.2. Käesoleva juhendi järgi on võistluste läbiviijaks mõni EPKL-i, liikmesklubi, mitu klubi koos või EPKL koos klubi(dega).
2. VÕISTLUSKALENDER
2.1. EPKLi 2004. aasta võistluskalendrisse (edaspidi võistluskalendrisse) kantakse tähtsamad rahvusvahelised võistlused ja klubide poolt esitatud kodumaised reitingu- ja rahvusvahelised võistlused.
2.2. Võistluskalender koostamise tähtajad.
2.2.1. Kuni 1. veebruarini esitavad klubid EPKLile kirjalikud taotlused nende poolt läbiviidavate võistluste kandmiseks EPKL-i võistluskalendrisse.
2.2.2. 1. märtsiks kinnitab EPKL-i juhatus võistluskomisjoni poolt esitatud andmete põhjal võistluskalendri.
2.2.3. Kinnitatud ja lõplik võistluskalender saadetakse e-postiga kõigile klubidele ning avaldatakse EPKLi kodulehel www.petanque.ee.
2.3. Võistluskalendri muudatustest peab korraldaja teatama EPKL-ile ja kõigile EPKLi liikmesklubidele vähemalt üks kuu enne võistluse toimumise aega. Vastasel korral kaotab klubi õiguse võistluste korraldamiseks järgmisel aastal.
3. VÕISTLUSTE FORMULEERINGUD
3.1. Litsentsivõistlused - võistlused, kus mängija peab omama hooajal kehtivat petankeri litsents.
3.1.1. Eesti tiitlivõistlused (Eesti suvised meistrivõistlused üksikmängus, paarismängus, segapaarismängus, trios, tulistamises). Tiitlivõistlus on reeglina ka litsentsivõistlus.
3.1.2. Rahvusvahelised tiitlivõistlused - maailma- ja Euroopa meistrivõistlused (samuti ka maavõistlused). Rahvusvaheline tiitlivõistlus on reeglina ka litsentsivõistlus.
3.1.2. Reitinguvõistlused - võistlused, kus antakse reitingupunkte ja mis on võistluste kalendrisse ära märgitud reitinguvõistlustena. Reitinguvõistlus on reeglina ka litsentsivõistlus.
3.2. PR-võistlused - võistlused, kus ei ole kohustuslik omada petankeri litsentsi.
3.3. Samal päeval tohib kalendris olla ainult üks EPKLi litsentsivõistlus. EPKLi litsentsivõistlusi ei tohi korraldada rahvusvaheliste tiitlivõistluste ja Eestis peetavate rahvusvaheliste võistlustega samal päeva.
4. LITSENTSIMÄÄRUSED
4.1. Kõigidel litsentsivõistlustel peab petankeril olema kaasas kehtiv petankeri litsents.
4.2. Litsentsi kontrollib võistluste peakohtunik.
4.3. Litsentsi saab mängijale taotleda EPKLi liikmeks olev klubi. Hooaja jooksul saab petanker litsentsi vaid ühest klubist. Klubitud mängijatele väljastab litsentsi EPKL.
4.4. Petanker, kes on unustanud litsentsi võistlusele kaasa võtta, saab osaleda võistlustel makstes trahvi, mis võrdub 25% mängijalitsentsi hinnast. (trahvisumma läheb EPKL-le).
4.5. 2004. aasta EPKL-i liikmesklubide petankerite litsentsimaksud: A-litsents - 300 krooni, juunioride (sündinud 1987. aastal ja hiljem) litsents - 100 krooni, B-litsents 50 krooni. Klubitutele mängijatele on need summad vastavalt 600 krooni ja 200 krooni ja 100 krooni. Tiitlivõistlustel (va segapaarismängu ja naiste EMV) saavad osaleda vaid A- ja juunioride litsentsi omavad mängijad.
5. KEELATUD AINED
5.1. Võistlejatel on keelatud kõigi spordis lubamatute ainete kasutamine. Vastavalt rahvusvahelistele võistlusreeglitele ja Eesti vabariigis kehtivatele seadustele on võistluspaigas keelatud viibimine joobeseisundis. Keelatud on suitsetamine ja narkootiliste ainete tarvitamine mängu ja mängupauside ajal võistlusväljakul ja selle läheduses (nn avalikus kohas).
5.2. Võistluste peakohtunikul on õigus kõrvaldada EPKLi juhatuse liikme või mõne võistluste ˛üriiliikme taotlusel võistlustelt võistleja, kes on alkoholijoobes või tarvitab muid spordis keelatud ained.
6. VÕISTLUSTE KORRALDAMINE
6.1. ÜLDINE
6.1.1. Iga kalenderplaanis oleva reitinguvõistluse ja tiitlivõistluse võistluse korraldamist reguleerib vastava võistluste juhend, mis lähtub EPKLi üldjuhendist ja rahvusvahelistest petangireeglitest.
6.1.2. Võistlusteks moodustatakse korralduskomitee, kes vastutab võistluste läbiviimise eest.
6.1.3. Võistluspaigas peab olema sekretariaadi töökoht, kust saab teavet ja vajadusel ka esmaabi. Soovitav, et võistluspaiga läheduses oleks koht pesemiseks ja riiete vahetamiseks.
6.1.4. Korraldajatel tuleb võistluspaika paigaldada info lähima WC ja lähimate toitlustuspunktide asukohast.
6.2. ÜLESANDMINE
6.2.1. Ülesandmine toimub vastavalt võistluse juhendile
6.3. OSAVÕTUMAKSUD
6.3.1. Eesti tiitlivõistluste osavõtumaks on mitte rohkem kui 75 krooni petankeri kohta.
6.3.2. Eesti tiitlivõistlustel ei nõuta osavõtumaksu eelmise aasta vastava võistluse võitja(te)lt.
6.4. TEATAMINE
6.4.1. Võistluste korraldajad peavad juhendid teatama EPKLi juhatusele ja kõigile klubidele vähemalt 30 kalendripäeva enne võistluste algust, mille EPKL peab edastama kõikidele klubidele.
6.4.2. Eesti litsentsivõistluste peab võistluse korraldaja (pressiteate koostamiseks ja esmase info EPKLi veebilehele panemiseks) võistluse lõppedes 1 tunni jooksul teatama telefoni 502 2860 või e-posti rene@monopol.ee vahendusel osavõtjate arvu ja võistlustel esikuuikusse mahtunud võistlejate nimed ning medalimängude suhtes otsustavate mängude tulemused EPKL'i statistikakomisjoni juhile Rene Kundlale. 24 tunni jooksul pärast võistluste lõppu peab võistluse peakorraldaja EPKLi toimetama e-posti teel kogu võistlust puudutava info.
Infofail peab sisaldama:
· võistluste nime, kuupäev, toimumise koht
· osavõtjate arv, nimed
· võistlejate saavutatud kohad
· medalimängude tulemused
· nimeliselt võistluste korraldaja, peakohtuniku ja peasekretäri ja ˛ürii liikmeid
6.4.2.1 Teiste võistluste infofailid peab võistluse korraldaja edestama e-posti teel EPKLi võistluse lõppedes 48 tunni jooksul.
6.5. ˇÜRII
6.5.1. Võistluse ˛ürii on 3-5 liikmeline ja selle moodustab võistluse peakohtunik. Sinna kuuluvad peakohtunik (kes on ühtlasi ˛ürii esimees), mängijate esindaja ja võistluste korraldajate esindaja. Tuleb jälgida, et korraldaja klubi esindatus oleks vähemuses. ˇürii otsused on lõplikud. Häälte võrdsuse korral otsustab ˛ürii esimehe hääl.
6.6. VÄLJAKUD
6.6.1. Väljakud peavad olema võimalikult ühesugused kõigile võistlejatele.
6.6.2. Kui väljakud on maha märgitud, peavad nende mõõtmed olema soovituslikult 4x15 m ja nende piirideks on soovitatav kasutada nööri. Pimedal ajal peab väljakutel olema küllaldane valgustus.
6.6.3. Pealtvaatajatele tuleb eraldada ohutud alad.
6.6.4. EPKL'i SPONSORITE REKLAAMID
6.6.4.1 Kõikidel Eestis toimuvatel litsentsivõistlustel peab peaväljaku juures olema paigaldatud EPKL sponsorite ja toetajate logod.
6.7. MÄNGIJAD JA ASETUSED
6.7.1. Sama klubi võistkonnad asetatakse eri alagruppidesse (kui see on võimalik).
6.7.2. Segavõistkonnad, kus on petankereid vähemalt kahest klubist, ei esinda alagruppidesse asetamisel ühtegi klubi.
6.7.3. Alagruppidesse asetamisel arvestatakse eelmise- või jooksva aasta reitingupunkte.
6.8. VÄLISMAISED PETANKERID
6.8.1. PR-võistlustel ei ole piiranguid.
6.8.2. Reitinguvõistlustel ei saa punkte Eesti kodakondsust mitteomavad petankerid.
6.8.3. Eesti tiitlivõistlustel ja Eesti esindusvõistkondades tohivad osaleda ainult Eesti kodakondsust omavad petankerid.
6.9. VÕISTLEJATE RIIETUS
6.9.1. Riietus peab vastama rahvusvaheliste võistlusmääruste nõuetele.
6.9.2. Paljajalu või lahtistes sandaalides, lühikestes pükstes ja õlapaeltega särgis mängimine on keelatud.
6.9.3. Tiitlivõistlustel peab ühe võistkonna mängijatel olema ühtne võistlussärk .
6.9.4. Mängijad, kes ei järgi määruse punkti 6.9.x eemaldatakse pärast kohtuniku poolt tehtud hoiatust võistlustelt.
6.9.5. Eestit tiitlivõistlustel esindavale võistkonnale antakse EPKL-i poolt lühikeste -ja pikkade varrukatega võistlusvorm.
6.10. VÕISTLUSTE LÄBIVIIMISE SÜSTEEMID
6.10.1. Petangimäng on võistlus selgitamaks kahe võistkonna/mängija vahelist paremust ja selgitamaks mängude summas turniiril osalevate võistkondade/mängijate seas turniiri parimat.
6.10.2. Võistluste läbiviimise süsteemid peavad tagama võitjate võimalikult õiglasema väljaselgitamise.
6.10.3. Võistluspäevale ei ole soovitatav planeerida voore rohkem kui seitse (7) trios ja üheksa (9) paaris- ja üksikmängus. Suurema hulga mängude puhul soovitatakse alagrupimänge alustada seisult 2:2 või jagada võistlused mitmele päevale. Erandkorras võib mängule või voorule kehtestada lõppemise aja.
6.10.4. Võistlused võib läbi viia mängudega alagruppides, poule-süsteemis, karikasüsteemis või nende ühendusena segasüsteemis.
6.10.5. Mängudega alagruppides üritatakse need moodustada nii, et edasi pääseks otse karikasüsteemi võistkondade arvuga 4-8-16-32 jne. Tähtis on, et igast alagrupist pääseks edasi sama arv võistkondi või mängijaid.
6.10.6. Võistluste jätkamisel alagruppides või poule-süsteemis soovitatakse algul loosida esimesed võistkonnad eri alagruppidesse, siis teised jne. Jätkates karikasüsteemis võib alagruppide võitjad ja teised kohad loosida kohe segamini, kuid siiski nii, et sama alagrupi esimesed ja teised ei satuks esimeses ringis vastamisi.
6.10.7. Võistlustel, kus osaleb vähemalt 24 või rohkem võistkonda jätkatakse 1/8 karikafinaalidega.
6.10.8. Karikasüsteemis tuleks paarid loosida iga ringi järel. Korraldajad peavad teatama enne esimese loosimise algust, kuidas toimuvad võistluste käigus loosimised.
6.11. VÕISTKONDADE JÄRJESTAMINE
6.11.1. Kui kahel võistkonnal on sama võitude arv, otsustab paremusjärjestuse omavahelise mängu(de) tulemus(ed).
Näide 1. Kui kahel võistkonnal on sama võitude arv ja omavahel peetud üks mäng.
| VÕISTKOND |
MÄNGE |
VÕITE |
| A |
5 |
4 |
| B |
5 |
4 |
| C |
5 |
3 |
| D |
5 |
2 |
| E |
5 |
2 |
| F |
5 |
0 |
A ja B omavahelise mängu võitja on turniiril esimene ning D ja E omavahelise mängu võitja on turniiril neljas.
Näide 2. Kui kahel võistkonnal on sama võitude arv ja omavahel peetud kaks mängu.
| VÕISTKOND |
MÄNGE |
VÕITE |
| A |
10 |
7 |
| B |
10 |
7 |
| C |
10 |
6 |
| D |
10 |
5 |
| E |
10 |
3 |
| F |
10 |
2 |
VÕIMALIKUD TULEMUSED:
1) A võitis mõlemad mängud. Sel juhul A on esimene ja B on teine.
2) Kumbki võistkond võitis ühe mängu .
A võitis B 13:10 ja B võitis A 13:8.
Punktide vahe:
A 21:23 -2
B 23:21 +2
Sel juhul B on esimene ja A on teine.
3) Kumbki võistkond võitis ühe mängu.
A võitis B 13:10 ja B võitis A 13:10.
Punktide vahe:
A 23:23 0
B 23:23 0
Lõpliku paremusjärjestuse määramisel tuleb arvestada kogu turniiri jooksul mängitud mängude punktide VAHET. Kui see on samuti võrdne, siis kogu turniiri jooksul mängitud mängude keskmist PUNKTIDE SUHET.
6.11.3. Kui ühepalju võite on rohkem kui kahel võistkonnal, tuleb kasutada järjestusviisi, kus arvestatakse üksnes ühepalju võite kogunud võistkondade omavahelisi mänge.
6.11.4. Kui ka eelmise määruse punkti juhul on võitude arv võrdne, siis tuleb võistkondi järjestada võidetud ja kaotatud punktide VAHE alusel, võttes arvesse üksnes ühepalju võite kogunud võistkondade omavahelisi mänge.
Näide 3. Kui enam kui kahel võistkonnal on võrdne võitude arv.
| VÕISTKOND |
MÄNGE |
VÕITE |
| A |
5 |
4 |
| B |
5 |
4 |
| C |
5 |
4 |
| D |
5 |
2 |
| E |
5 |
1 |
A, B ja C omavaheliste mängude tulemused on
A-B 13: 6
A-C 10:13
B-C 13: 2
Lõplik paremusjärjestus:
| Võistkond |
Mäng |
Võit |
Punkt |
Vahe |
Koht |
| A |
2 |
1 |
23:19 |
+4 |
1. |
| B |
2 |
1 |
19:15 |
+4 |
2. |
| C |
2 |
1 |
15:23 |
-8 |
3. |
Kui omavahelistes mängudes tuleb võrdne punktide VAHE kõigi kolme võistkonna vahel, siis tuleb arvestada kogu turniiri jooksul mängitud mängude punktide VAHET. Kui see on samuti võrdne, siis kogu turniiri jooksul mängitud mängude keskmist punktide SUHET.
Näide 4. Kui mitmel võistkonnal on võrdne arv võite.
| VÕISTKOND |
MÄNGE |
VÕITE |
| A |
5 |
3 |
| B |
5 |
3 |
| C |
5 |
3 |
| D |
5 |
3 |
| E |
5 |
2 |
| F |
5 |
1 |
Järjestikuse määramisel võetakse arvesse kõigepealt võrdse arvu saavutanud võistkondade vahelised omavahelised mängud.
On 2 võimalust:
| a) võistkond |
võite |
b) võistkond |
võite |
| A |
3 |
A |
2 |
| B |
1 |
B |
2 |
| C |
1 |
C |
1 |
| D |
1 |
D |
1 |
A variandi puhul on võistkond A võitja, B, C ja D järjestus määratakse vastavalt näitele 3.
B variandi puhul A ja B ning C ja D järjestus määratakse vastavalt näitele 2.
6.11.5. Juhul kui säilib ikkagi punktide võrdsus (punktide VAHE on sama ), siis arvestatakse kogu turniiri jooksul mängitud mängude keskmiste punktide VAHET.
6.11.6. Juhul kui mitme võistkonna võrdsus taandub kahe võistkonna võrdsusele, tuleb kasutada kriteeriume 1 ja 2.
7. LOOBUMISKAOTUS JA PROTESTIDE ESITAMISE KORD
7.1. Loobumiskaotuse andnud võistkond (või võistleja) kõrvaldatakse turniirilt (võistlustelt). Võistlustest loobumise korral tuleb teavitada võistluste peakohtunikku. Kui loobumisest pole teatatud ja võistkond (või võistleja) lahkub võistlustelt, rakendatakse loobunud võistkonna (võistleja) suhtes alljärgnevaid trahve:
üksikmängus - 100 krooni
paarismängus - 200 krooni
trios - 300 krooni
Trahvisumma läheb EPKL-le.
7.2. Kui võistkond või petanker leiab, et tema huvid on kohtunike otsuste või mängu keskel, mis tahes olukorra tõttu tõsiselt kahjustatud, peab see võistkond esitama protesti.
Võistkonna esindaja poolt allkirjastatud protest tuleb esitada võistluste kohtunike kogule kohe peale mängu või võistluste lõppu.
Protest esitatakse koos tagatismaksuga 300.- (kolmsada krooni).
Protest antakse lahendamiseks EPKL-i juhatusele. Kui protest lahendatakse protestijale positiivselt vastu, siis tagatismaks tagastatakse.
8. EESTI MEISTRIVÕISTLUSED
8.1. Toimuvad vastavalt EPKLi juhatuse poolt vastu võetud juhenditele.
8.1.1 9. EMV segapaarismängus - 5.06, Kohtla-Järve
8.1.2 5. EMV tulistamises - 20.06, Tabasalu
8.1.3 13. EMV trios - 26.06, Tallinn/Pirita
8.1.4 14. EMV paarismängus - 4.07, Kärdla
8.1.5 14. EMV üksikmängus - 31.07, Võru
9. 2004. MEESTE MM-VÕISTLUSTE KATSEVÕISTLUSED
9.1. Toimuvad vastavalt EPKLi juhatuse poolt vastu võetud juhendile.
10. 2004 a. NAISTE MM-VÕISTLUSTE KATSEVÕISTLUSED
10.1. Toimuvad vastavalt EPKLi juhatuse poolt vastu võetud juhendile.
11. 2004. a JUUNIORIDE EM-VÕISTLUSETE KATSEVÕISTLUSED
11.1. Valik toimub EPKLi juhatuse poolt.
12. 2004 a. EPKL-i EESTI KARIKAVÕISTLUSED
12.1. Toimuvad vastavalt EPKLi juhatuse poolt vastu võetud juhendile.
13. 2004 a. EPKL-i MUUD ESINDUSÕIGUSED RAHVUSVAHELISTEL VÕISTLUSEL
13.1. Eesti - Soome 2004.a. maavõistluse esindusõiguse vastavalt EPKLi juhatuse poolt vastu võetud juhendile.
13.2. Eesti - Venemaa 2004.a. maavõistluse esindusõiguse vastavalt EPKLi juhatuse poolt vastu võetud juhendile.
13.3. Esindusõiguse muudele rahvusvahelistele riigi koondise osavõtul toimuvatele võistlustele otsustab EPKL juhatus.
14. EPKLi INDIVIDUAALNE JA VÕISTKONDLIK REITINGUTABEL
14.1. PUNKTITABEL
Võistkondliku- ja individuaalse ning EPKL Eesti karikavõistluste reitingu punkte arvestatakse alljärgneva tabeli järgi:
1. koht 20 p 2. koht 17 p
3. koht 15 p 4. koht 13 p
5. koht 12 p 6.koht 11 p
7. koht 10 p 8. koht 9 p
9. koht 8 p 10.koht 7 p
11. koht 6 p 12. koht 5 p
13. koht 4 p 14. koht 3 p
15. koht 2 p 16. koht 1 p
14.2. VÕISTKONDLIK REITING
14.2.1. Võistkondlikku reitingut peetakse ainult triovõistluste põhjal.
14.2.2. Võistkonna koosseis esmasel liitumisel reitinguarvestusega saab olema edasise reitinguarvestuse aluseks, kus igal järgmisel reitinguvõistlusel arvestatakse võistkonna punkte, kui antud võistkonnas osaleb vähemalt 2 mängijat esmasel liitumisel reitinguarvestusega.
14.2.3. Arvesse läheb 7 võistlust 11st: 5 paremat EPKLi karikavõistlust + Eesti mv trios + 1 ülejäänud 2st triovõistlusest.
14.2.4. Võistlustel, kus on üks võistlusklass antakse punkte vastavalt kohale.
14.2.5. Võistkondi võib vahetada, kuid hooaja kokkuvõttes autasustatakse iga võistkonna nelja liiget, kusjuures üks mängija saab auhindu vaid ühes võistkonnas.
14.3. INDIVIDUAALNE REITING
14.3.1. Individuaalset reitingut peetakse kõigi mänguliikide (üksikmäng s.h. tulistamine, paarismäng, segapaarismäng, trio) reitinguvõistluste põhjal. Arvesse läheb 2/3 võistlustest ehk 21st reitinguturniirist 14.
14.3.2. Arvesse lähevad viis (5) paremat karikasarja võistlus (8st). Kõik viis (5) Eesti meistrivõistlust ja neli (4) paremat ülejäänud (8) reitinguvõistlustest.
14.3.3. Naiste reitinguvõistlustel, kus on üks võistlusklass saavad mängijad punkte vastavalt kohale. Karikavõistlustel - iga klassi eest eraldi.
(Näide: kui naine on naiste seas 1., siis saab ta esikoha punktid, kui naine kuulub meeste klassis (eliidis või amatööris) 1. koha saanud võistkonda saab ta ikka 1. koha punktid)
14.3.4. Juunioride reitinguvõistlustel kus on üks võistlusklass saavad mängijad punkte vastavalt kohale. Võistlustel, kus juuniorid võivad esineda eri klassides - iga klassi eest eraldi (vt naiste 2. punkti näidet).
14.3.5. Juunioride sarjas võistlejad meeste- ega naiste arvestuses punkte ei saa.
14.4. AUTASUSTAMINE
14.4.1. Esimesed kolme kõige rohkem punkte saanud võistkonda (kuni 4 mängijat) ja kolme kõige rohkem punkte saanud petankereid (naised, juuniorid, mehed) autasustatakse EPKL-i karikatega.
15. EPKL'i ESINDAJA RAHVUSVAHELISTEL TIITLIVÕISTLUSTEL
15.1. EPKL saadab vähemalt ühele rahvusvahelisele tiitlivõistlusele oma esindaja.
15.2. EPKL esindaja peab organiseerima kõik, et esindusvõistkond (võistkonnad) saaks täielikult keskenduda mängimisele ja Eesti esindamisele. EPKLi esindaja peab kõikide Eesti mängijate kohta statistikat ja osaleb FIPJP üldkoosolelul ning arendab suhteid teiste riikide esindustega/presidentidega. Pärast võistlusi esitab esindaja juhatusele kirjalikult täieliku ülevaate toiminust (statistika, kommentaarid, koosoleku otsused ja ideed jne.)
Rain Uusküla
EPKLi president
18.01.2004/12.05.2004
