Kui me räägime petangist, kas me võime öelda, et see on tõsine sport?

Oleneb, kes seda kuidas võtab. Seda võib võtta hobina, võib võtta ajaviitene, kuid samas seda võib võtta ka tippspordina, sest sel alal toimuvad ka maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlsued ja hulgaliselt igasuguseid rahaturniire.

Kui mõni kuulaja juhtumise ei tea veel mis asi on petank, siis see on see mäng kus on üks väike muna ja kuus suurt rasket muna, mida tuleb visata ja nende täpse viskamise eest antakse ka vastav hulk punkte. Ma kõigepealt urgitsen natuke nime kallal. Kui tuli squash, siis tõusid tagajalgadele keeleteadlased ja ütlesid, et tuleb öelda seinatennis, aga nimi ei saanud populaarseks. Kui tuli saalibändi, siis arvati, et tuleks öelda saalihoki ja nii ta jäigi. Petank on siiamaani ikkagi petank. Miks?

Ma arvan, et petank on selline rahvusvaheline sõna, et iga petangimängija, kellele öeldakse sõna petank mõistab seda ja seda on raske igasse kleede eraldi panna. See on Prantsusmaalt pärit ja petank on ta inglastele, petank on ta eestlastele, petank on ta vanelastele, et keegi pole oma väljendit veel teinud. See on rahvusvaheline sõna.

Kui laialt seda ala siis Eestis harrastatakse?

Eestis harrastatakse seda päris laialt on väga palju tavaharrastajaid, kes mängivad seda suvilas, mängivad seda rannas või kuskil staadioni peal. Samas on ka Eestis tippmängijate seltskond, kuhu kuulub umbes 80 kuni 100 mängijat. Harjutatatkse pidevalt, meil on ka tihe talvine ja suvine võistlusgraafik, käiakse võistlemas mitte ainult Eestis, vaid ka väljaspool ja nüüd on ka Eesti esindatud 10 korda maailmameistrivõistlustel ja ka Euroopa meistrivõistlustel.

Kuidas läinud on?

Loomulikult oleme me oma arengus teistest veidi maas, kuna Eestis on seda ala mängitud 12 aastat, aga oleme koputamas maailmas keskmike ukse peale. Ja eelmine aasta tuli meil ka väga kõrge saavutus, Eesti esindaja Peep Puiestik sai maailmameistrivõistlustel tulistamise harjutuses 5.-8. koha. See on niisugune harjutus, kus pannakse mängijad ühekaupa kuule tulistama ja peab neile pihta viskama erinevate raskusastmetega. See on nii kõva tulemus, et Soomel, Rootsil, kes on meist veel tugevamad, nemad pole niisugust tulemust veel saanud.

Sa mainisid, et tõsiseid harjutajaid on 80 kuni 100. Kui tõsiselt nad siis harjutavad?

Käiakse mängimas 3-4 korda nädalas, kuskil poolteist, kaks tundi ühe korraga. Mitte ainult ei mängita, vaid ka tehakse spetsiaalseid petangiharjutusi, igasuguseid vindiga viskeid ja igasuguseid muid harjutusi ka, mis on ette nähtud, st ainult ei tegeleta mängimisega.

Mängu mõte on see, et tuleb visata kuuli täpselt?

Mängu mõte on selles, et kui visatakse välja väike puust kuul, siis on vaja oma suured metallkuulid sellele puust kuulile kõige ligemale saada ning see võistkond, kelle kuulid on kõige ligemal sellele väikesele kuulile, see saab vastavalt niipalju punkte. Näitek kui minu võistkonnal on kolm kuuli sellele puust kuulile, kui teie parim, siis ma saan kolm punkti ühest voorust ja mängitakse kuni 13 punktini.

Kui kõval tasemel seda maailmas harrastatakse?

Maailmas harrastatakse seda päris kõrgel tasemel. Lääne-Euroopas ja Põhja-Aafrikas on tase ääretult kõva. Kuna see on prantsuse mäng, siis Prantsusmaa endised koloniaalriigid mängivad seda väga kõrgel tasemel ja seda on seal mängitud juba aastakümneid, aastasadu. See on osadel seal lausa veres, pühapäeval saab perekond kokku, süüakse kõhud lõunalauas täis ning minnakse välja ja visatakse petanki.

Vaadatakse teid vahel muigega ka, et kui ütlete, et lähen sporti tegema, siis öeldakse, et räägi, räägi, sa lähed viskad kuulikesi.

Ei ole täheldanudki sellist asja. Ka see on sport. Petank on selles suhtes hea sport, et seda saab teha kuni kõrge eani ja parimad tulemused tulevadki neil, kes on natuke eakamad inimesed - 40, 50, 60 -, kuid on ka noori, kes on väga andekad.

Kui tihe on suvine võistlusgraafik?

Suvine võistlusgraafik Eestis on päris tihe, üldiselt igal nädalavehtsuel toimub Eestis mingi turniir. On olemas ka Eesti meistrivõistlused, sel aastal toimub meil ka kaks maavõistlust, üks soomlastega, üks venelastega. Ja on ka mitmeid muid rahvusvahelisi võistlusi, mis toimuvad ka Eestis.

On teil mõni treener ka või tulete kokku ja õpetate üksteist?

Meil onkäinud õpetamas Soome treenerid ja nüüd uus juhatus, mis hakkas tegutsema sellest aastast alates, on määranud ka iga koondise (meeste, naiste, juunioride) juurde oma treeneri, kes siis kaks-kolm korda nädalas võtab koondise kokku ja minnakse harjutama. Üritame tõsiselt asja võtta ja MMil kindalsti pääseda 16 parema hulka.

Aga mida see treener petankis õpetab?

Kuidas visata, millise tehnikaga visata. Esmapilgul võib tunduda see väga lihtne kuul sinna snadi ligidale saada, aga tegelikult pole üldse see nii lihtne. Tuleb vaadata kuhu see kuul maha tuleb, kuhu ta põrkab, et mingit kivi all ei ole. Tuleb vaadata kui palju on kuulil vinti peale tõmmatud käega. Tegelikult on see päris peen värk ja väga palju on pisasjades kinni - väikese sõrmega kuulist valet pidi hoida ja juba on kuulil teistsugune vint ja kui ta maandub, siis läheb ta hoopis paremale või vasakule, mitte ei lähe otse.

Visatakse siis ka vindiga või?

Täpselt. Kui lähedalt vaadata seda mängu, siis kõik kuulid visatakse õhku ja nad keerlevad päris suure hooga, sest see takistab seda kuuli liikumist. Kui kuul kukub maha, siis liigub ainult natuke maad. Kui visata niisama, siis kukub kuul maha ja läheb kolm-neli meetrit edasi.

Väga põnev igal juhul (saatejuht naerab). Eestis on ka poodides sellised komplektikesi. On vahva puust kohvrike, kus on kuus kuuli ja siis üks väike kuul ja üks nöörike, millega saab vist midagi mõõta. Kas need on sellised kohvrikesed, millega võib täiesti pihta hakata, kes mängu vastu huvi tunneb?

Täpselt nii. See ei maksa õnneks eriti paju ja kõik kellel asja vastu huvi on, ostke see kohver ja mängige. Nendega saab mängida ja need ongi niisugused harrastajate kuulid, professionaalidel on natuke teistsugused kuulid ja need maksavad tunduvalt rohkem.

Kui palju?

Ütleme üks kolme kuuli komplekt maksab keskmiselt 1500-2500 krooni.

Päris märkimisväärne summa kuue kuulikese jaoks...

Kolme.

... kolme kuulikese jaoks (saatejuht taas naerab). On teil see mängime organiseeritud kui klubid või mingite firmadena või ...?

Hetkel on ta niimoodi, et on olemas Eesti Petanque'i Klubide Liit, kuhu kuulub 10 petangiklubi erinevatest Eesti kohtadest ja siis moodustatakse suvekalender ja iga klubi saab teatud võistluste läbiviimiseks õiguse. Osasid võistlusi korraldab ka Eesti Petanque'i Klubide Liit. Järgmisel nädalavahetusel EPKL korraldabki firmadele niisuguse huvitava turniiri nagu Firmaliiga, kus erinevate firmade võistkonnad proovivad omavahel võistelda ja see on kindlasti väga huvitav võistlus, kus iga firma saab palju häid kontakte, häid suhteid ja lõbusalt terve päev aega veeta. Toimub see 15. mail Kadrioru pargis algusega kell 10.

Ja millal Eesti koondis läheb maailmameistrivõistlustele?

Eestis koondis ei ole veel selgunud, kes läheb meeste maailmameistrivõistlustele. MMi katsevõistlused toimuvad kolmes etapis, esimene etapp on kahe nädala pärast, siis on juunis ja viimane on juuli alguses. Katsevõistlused võitnud meeskond lähebki Eestit esindama septembris Grenoble'isse, Prantsusmaale.

Aitäh, Rain Uusküla, et tulid rääkima petangist...

Palun!

... ja mängid ju ise ka suvel. Ma olen ka paar korda proovinud, tõsi küll mitte professionaalselt, aga amatööri tasemel. Päris lõbus igal juhul.

Petanque.ee